Eesti Plastitööstuse Liit loodi 1997 aastal

Eesti Plastitööstuse Liit loodi 1997 aastal.

Liidu eesmärgiks on liikmesettevõtete huvide esindamine ja ühiste koostööprojektide läbiviimine. Liitu kuulub 46 ettevõtet.

Ülevaade liidu tegevustest

Eesti plastitööstuse ettevõtete huve esindatakse suhetes teiste erialaliitudega, muude esindusorganisatsioonidega, avaliku sektoriga ning samuti rahvusvahelisel tasemel – nii Eesti saatkondade, rahvusvaheliste projektide kui ka koostööprojektide kaudu.
EPTL on peamiseks kontaktpunktiks kõikvõimaliku valdkondliku info jaoks. Vahendatakse nii rahvusvaheliste organisatsioonide, riigiasutuste, ettevõtete kui ka eraisikute erialaseid teateid, koostööpakkumisi, tootmispäringuid, ärikontakte jne.
Esindatakse Eesti ja Baltikumi plastiala ettevõtteid rahvusvahelises esindusorganisatsioonis PlasticsEurope. Võrgustikuga vahendatakse eriala makromajanduslikku ja statistilist infot. Oleme plastitööstuse liidu EUPC vaatlejaliige.
Avardatakse plastivaldkonna populariseerimiseks koostööd nii meedias kui teiste valdkondadega.

Koondatakse ja vahendatakse plastiala erialainfot. Luuakse ja hoitakse kontakte teiste erialaliitude ja teadusasutustega, mille abil saab aidata lahendada liikmesettevõtte tehnoloogilisi vm küsimusi.
Osaletakse Tehnika, Tootmise ja Töötlemise Kutsenõukogu töös. Plaanis on uue, materjalitöötlemise eripäradele keskendunud nõukogu moodustamine koostöös teiste liitudega.
Luuakse kompetentsistandardit, mille alusel saab hakata anda kutseõpet töötajatele senisest paindlikumalt. Plastitöötlemise kutseõppe taasalustamine on EPTL suuremaks väljakutseks.
Iga-aastaselt viiakse läbi liikmesettevõtete juhtkonnale ja insener-tehnilisele personalile suunatud pikem pädevuskursus.
Arendatakse koostööd haridusasutustega erialase hariduse edendamiseks, samuti Tallinna Tehnikaülikooli, Tallinna Tehnikakõrgkooli, Hiiumaa Ametikooli ja tesite õppeasutuste tudengitele praktikakohtade leidmiseks.

Omavahelise infovahetuse peamises vormiks on liikmete e-list kuhu saadetakse ühistegevustega seotud ning koostööpakkumisi. Võimalusel abistatakse liikmeid kontaktide loomisel teiste valdkondadega.
Ühiselt osaletakse eriala- ja allhankemessidel, nt K-Mess, Elmia Subcontractor, Alihankinta jne. Võimalusel taotletakse projektidele kaasrahastamist, nt Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt.
Liikmete huvides tehakse ühisturundust, näiteks trükimeedias (ajalehes Äripäev), messidel, teistes võrgustikes, rahvusvahelistel üritustel ja projektides jne.

Liitu juhib kuni viieliikmeline juhatus. Kalendriaasta jooksul korraldatakse reeglina vähemalt üks liikmete üldkoosolek.
Ühingu majandamine toimub liikmemaksude ja teenuste vahendamise ning osutamise eest. Võimalusel taotletakse rahalisi toetusi fondidelt jm rahastajatelt.
Tööd korraldab juhatus ja tegevjuht.