Juunis toimus taas Eesti Plastitööstuse Liidu aastakoosolek, mille fookuses oli seekord muutuv kliimapoliitika. Liikmed said ülevaate jõustunud ja planeeritavatest seadusemuudatustest. Kajastust leidis nii päevakajaline energiahindade ja tarneahelate muutuste temaatika kui ka möödunud aastal kehtima hakanud ühekordsete plasttoodete tarbimise vähendamise direktiiviga seonduv. Liikmetele tutvustati EL kestlike investeeringute hõlbustamise raamistikku, mille kohaselt peavad ettevõtted oma tegevuses järgima „ei kahjusta oluliselt“ printsiipi ning majandustegevus ei tohi olla vastuolus EL kliimaeesmärkidega:
- kliimamuutuste ennetamine;
- kliimamuutuste leevendamine;
- ringmajanduse edendamine;
- jäätmete ja saasteainete vähendamine;
- elurikkuse kaitse;
- mere ja veekeskkonna kaitse.
Muutused kapitaliturgudel ja ESG alase info avalikustamise kohustus alates 2024. aastast: liikmetele tutvustati muudatuste sisu ja EL plaani luua avalik andmebaas, mis koondab ettevõtete kestlikkuse andmeid. Taaskord sai koosolekul tähelepanu ka LCA hindamise olulisus ning andmete tõenduspõhisus. Plastiliit on aastaid panustanud ringmajanduse edendamisse, mistõttu vaadati üle EL ringmajanduse kava raames koostatud kestlikud tooted normiks põhimõtteid, mille fookuses on ökodisain, jätkusuutlikkuse info esitamine tarbijatele jpm. Lisaks kliimapoliitikale anti ülevaade Eesti Plastitööstuse Liidu poolt korraldatavast plastitöötluse seadistaja tase 4 kutse andmisest ning tutvustati kutsestandardi uuendamise uut töörühma.
Nagu traditsiooniks, kinnitati Eesti Plastitööstuse Liidu majandusaasta aruanne ning kuulati selle aasta külalisesineja Fibenol OÜ esindaja ettekannet teemal: Puidupõhine plast – kodumaise tööstuse tulevik?