Eesti plastitööstuse müügitulemused on viimastel aastatel stabiilses kasvutrendis ning nii ka käesoleval aastal. Eesti Plastitööstuse Liidu tegevjuhi Pilleriin Laanemetsa sõnul tuleneb kasv ennekõike protsesside automatiseerimisest, robotiseerimisest ning digitaalsete lahenduste integreerimisest.
„Siiski on viimase aasta järsk sisendhindade tõus ohustamas sektori rahvusvahelist konkurentsivõimet ja pärssinud kasumlikkust, mis omakorda pidurdab valmisolekut ning võimalusi tulevikuinvesteeringuteks. Viimane on aga vajalik tulenevalt Euroopa Liidu kliimapoliitikast, mille raames oodatakse plastitööstuse valdkonnalt järjest enam innovaatilisi lahendusi plastijäätmete ennetamiseks, ümbertöötluseks ning tootmisprotsesside üldise keskkonnakoormuse vähendamiseks,“ räägib Laanemets.
Tema sõnul paneb energiakriis proovile Euroopa Liidu ühtse turu, võimendades ambitsioonika rohepöörde kitsaskohti ning riskide maandamise vajadust. Pikas perspektiivis väljakutsete ulatus ainult laieneb. Ressursitõhus ning ringmajandusele orienteeritud tööstus on olnud alati Eesti Plastitööstuse Liidu prioriteet, mille raames tehakse koos tööd Euroopa katuseorganisatsiooniga PlasticsEurope. Eesti plastitööstuses on ringmajandusel baseeruvad ettevõtted Skandinaavias hinnatud kootööpartnerid, näiteks Orkos Estonia OÜ, EstPak Plastik AS, Mineralplast OÜ jpt.
„Sektoris on fookuses jätkusuutlikkus, nii on järjest enam ettevõtteid teostamas LCA hindamisi ning taotlemas Rahvusvahelise Jätkusuutlikkuse ja Süsiniku Sertifitseerimise süsteemi ISCC PLUS sertifikaati, näiteks pakub selle sertifikaadi alusel pakendilahendusi Estiko Plastar AS,“ toob tegevjuht näiteks.
Eesti ettevõtted on tublid ja uuenduslikud
Laanemets nendib, et Eestis ja Euroopas seni ringlusse võtmata plastijäätmete probleemi lahendamise nimel on põhjalikku arendustööd teinud Eesti Energia AS.
„Ettevõttel on olemas plastijäätmete keemiliseks ümbertöötluseks vajalik pürolüüsitehnoloogia ja kompetents, et perspektiivis toota plastiõli, mis on sobiv tooraine uute plasttoodete tootmiseks. Tegemist on Ida-Virumaa jaoks sotsiaalmajanduslikult olulise potentsiaalse väljundiga, mis ühtlasi võimaldaks vähendada ringlusse võtmata plastpakendijäätmetest tulenevat maksukoormust.
Elluviimise eelduseks on riigi strateegiline tugi ja ringmajandust soosiva õigusruumi tagamine. Eestil on seega eeldused ressursitõhusaks ja kliimaeesmärkidega kooskõlas majandusarenguks.“
Lisaks on sektoris mitmeid innovaatilisi projekte alates biomaterjalide arendusest kuni krüptovaluuta rakendamiseni, viimast pakub Eesti kapitalil baseeruv tootmis- ja tootearendusettevõte Vesimentor OÜ.
Soovides anda oma panus keskkonna parandamisse, otsib Vesimentor uusi alternatiivseid ja taastuvate ressurssidega materjale ning hakkas tänavu katsetama Stora Enso biokomposiiti. Biokomposiit on valmistatud bioplastist ja kuni 50% ulatuses heaperemehelikult majandatud metsadest pärit puidukiust. Biokomposiidist valmistatud tooted on kerged, ent tugevad ning materjal sobib kasutamiseks survevalutehnoloogias ja on taaskasutatav kuni seitse korda mehaanilisi omadusi kaotamata. Biokomposiidil on palju erinevaid kasutusvaldkondi – mööbel, interjöör, laondus logistika, tööstuskomponendid, tarbekaubad, elustiilitooted ja toiduga kokkupuutuvad nõud.
Alates 2016. aastast on Euroopas plastitööstuse tootmismaht iga-aastaselt vähenenud, samal ajal on maailmas plastide tootmismahud üha kiirenevas tempos kasvanud, 2016. aasta 335 miljonilt 367 miljoni tonnini 2020. aastal. Paraku see ei tähenda vähem plastijäätmeid Euroopas, vaid rohkem kolmandatest riikidest importtoodangut, millel on suurem keskkonnakoormus ning vähem läbipaistvust kvaliteedinõuetele vastavuses.
Artikkel „Eesti plastitööstuse fookuses on jätkusuutlikkus ja ümbertöötlus“ ilmus algselt Postimehe eriväljaandes Tööstus 2022. Artikli autor on Gerli Ramler.