Ringlusse võtmata plastpakendijäätmete maksustamisest

Ringlusse võtmata plastpakendijäätmete maksustamisest

Euroopa Liidu poolt kehtestatud ringlusse võtmata plastpakendijäätmete maksustamine 0,8 eurot kilogrammi kohta, toob Eesti riigile kaasa täiendava rahalise kohustuse tasuda käesoleval aastal EL eelarvesse 23,6 miljonit eurot.

Jäätmetekke vähendamine ning ringmajanduse edendamine on oluline sõltumata materjalist ja valdkonnast. Plast on oma funktsionaalsuse tõttu asendamatu paljudes elutähtsates sektorites ning võtmetähtsusega materjal tipptasemel IKT lahendustes ja rohetehnoloogiate innovatsioonis. Eesti plastitööstuse ettevõtetest üle 70% tegeleb elektroonikas, ehituses ja autotööstuses vajalike tarvikute tootmisega, mille kasuliku eluea järgselt tekkiva sekundaarse toorme ringlusse võtmine on korraldatud heal tasemel.

Eestis on plastmaterjalist pakendijäätmete ringlusse võtmise võimekused tagatud kõigi enamlevinud materjaliliikide lõikes ning tootmisvõimsused suuremad kui kohapeal tekkivad pakendijäätmete kogused. Alljärgnevalt on välja toodud Eesti suurimad plastpakendijäätmete ringlusse võtmisega televad ettevõtted.

Orkos Estonia  – 100% ringmajandusel baseeruv firma töötleb ümber üle 8000 tonni kilejäätmeid aastas.

EstPak Plastik – innovaatilist Starlingeri tehnoloogiat rakendav ettevõte toodab sekundaarsest rPET materjalist uusi toidupakendeid mahus, mis ületab Eestis tekkivat PET pudelite taara kogust. Ettevõtte tootmisvõimsus on üle 5000 tonni aastas.

WeeRec – kõvaplastide ümbertöötlusega tegelev kiirelt kasvav ringmajandusettevõte, tänu kellele jõuavad ringlusse nii plastmaterjalist pakendijäätmed kui ka elektroonikaplast.

Eesti Energia – plastpakendijäätmete taaskasutus energiatootmisel ja ringmajandustehnoloogiate arendamine on määrava tähtsusega vältimaks regioonis pakendijäätmete ladestamist ning perspektiivis vähendamaks käesolevat maksukoormust.

Kile ja kõvaplastide ümbertöötlusvõimekused on Eestis tagatud, kuid siiski ei jõua kodumajapidamistes tekkivad pakendijäätmed piisavas mahus kohalike ümbertöötlejateni, sest vajaka on jäätmete liigiti kogumise lahendustest. Plastpakendite ringmajanduse edendamiseks on oluline, et keskkonnateadlikud valikud tehakse juba pakendamise etapis, jäätmekäitluse infrastruktuur ning kogumissüsteemid vastaksid nüüdisaegsetele standarditele ja lõpptarbijad võtaksid vastutuse jäätmeid liigiti sorteerida. Lähtuvalt Eestis hetkel rakendatud jäätmete ringlusse võtmise tehnoloogiatest on Eesti Plastitööstuse Liit koostanud plastpakendi materjalipõhise keskkonnamõjude hierarhia.


Eestis plasti ringmajandusega tegelevad ettevõtted vaieldamatult eelistavad hankida sekundaarset toormaterjali kohalikult turult. Kehtima hakanud ringlusse võtmata plastpakendijäätmetest tuleneva maksukoormuse vähendamiseks on vältimatu jäätmekäitlussüsteemide parendamine ja nüüdisaegsete tehnoloogiate rakendamine.

Eesti Plastitööstuse Liit igakülgselt panustab koostöösse erinevate turu osapooltega. Olgu selleks konventsionaalsete ringmajandustehnoloogiate senisest suurem rakendamine koduturul või nüüdisaegse plastijäätmete keemilise ümbertöötluse võimekuse arendamine rahvusvahelises mastaabis.

 

Koostanud:

Pilleriin Laanemets

Partner, Eesti Plastitööstuse Liit

M: +372 5621 0648 pilleriin.laanemets@plast.ee