MKM majandusülevaade 2017: kummi- ja plasttoodete tootmine
Kummi- ja plastitööstuse tooted on kasutusel paljudes valdkondades – alates toiduainetööstusest (pakendid) kuni autotööstuse või ehitusmaterjalideni. Eesti kummi- ja plastitööstuse moodustavad umbes 200 peamiselt väikese ja keskmise suurusega ettevõtet. Suuremateks ettevõteteks on Pipelife Eesti AS (plasttorud), AS Estiko-Plastar (kile ja kilepakendid), AS Plasto (plastaknad), Promens AS, Talent Plastics Tallinn AS (plasttooted autotööstusele), Plastone OÜ (plasttooted erinevatele tööstustele), AS Reideni plaat (soojustusplaadid), OÜ Westaqua-Invest (vee- filtrid), AS Dagöplast (kiletooted), Greiner Packaging AS (plastikpakendid), Cipax Eesti AS (plastmahutid), Trelleborg Industrial Products Estonia OÜ (kummi- ja metalldetailid auto- ja masinatööstusele), OÜ Merinvest (kummist o-rõngad, membraanid) ja AS Balteco (plastvannid ja valumarmorist valamud). Suuremad ettevõtted asuvad Tallinnas ja Harjumaal (ligi pool töötajaskonnast), Saaremaal ja Tartumaal (ca 15% töötajatest), kuid üsna palju töötajaid on ka Ida-Virumaal ja Hiiumaal.
Hõivatute arv kummi- ja plastitööstuses tulevikus pigem väheneb. Tootmine muutub keerukamaks ning tööjõumahukamad tegevused asendatakse masinatega. Masstootmine on juba osaliselt Eestist välja liikunud, paremad väljavaated on eelkõige paindlikel ja väiksematele partiidele keskendunud ettevõtetel.
Kummi- ja plastitööstus jätkas 2017. aastal kasvukursil keskmisest. Tootmine kasvas tööstuse keskmisest kiiremini, ettevõtete majandustulemused paranesid. Ootused 2018. aastaks olid samuti kuid eeldada võib kasvu aeglustumist.
Kummi- ja plastitööstuse ettevõtted tootsid kümnendiku võrra rohkem toodangut kui aasta varem. Kuigi tootjahinnad kasvasid paari protsendi võrra, siis esialgse statistika põhjal jäi müügi kasv mõnevõrra toodangu suurenemisele alla. Müüki toetas peamiselt eksport, siseturu müük kasvastagasihoidlikult.
Suurema panuse ekspordi kasvu andsid mööbli või sõidukite furnituur, plastist kiled ja tahvlid, torud ja voolikud, tihendid. Vähenes aga plastist karpide, kastide jmt eksport. Kõige rohkem kasvas müük Rootsi (furnituur, vahtplastist tahvlid, plastist laua- ja kööginõud, seibid), Soome (plastist tahvlid ja kiled, pakendid, torud-voolikud, mitmesugused muud plasttooted) ja Saksamaale (mitmesugused plasttooted). Eksport teistesse olulisematesse partnerriikidesse üldiselt suurenes, languses oli Venemaa turg (kummist protektorid, torud ja voolikud).
Hõivatute ja töötundide arv langes 2017. aastal kummi- ja plastitööstuses mõne protsendi jagu, kuid sellele vaatamata kasvasid tööjõukulud kümnendiku võrra. Tegevusala palgad liikusid Eesti keskmisega samas tempos. Müügitulu kasv ületas kogukulude suurenemist, mistõttu kogukasum kasvas kümnendiku võrra, lisandväärtus veelgi rohkem. Tänu sellele paranesid kummi- ja plastitööstuse tootlikkuse näitajad.
Kiirstatistika kohaselt vähenesid kummi- ja plastitööstuse investeeringud võrreldes 2016. aastaga kümnendiku võrra. Tavapäraselt on lõpliku statistikaga kaetud mahud olnud umbes kaks korda kõrgemad, mistõttu ka hinnangud investeeringute muutusele on hiljem muutunud. Esialgse statistika põhjal läks kaks kolmandikku kapitalimahutustest masinate ja seadmete soetamiseks, investeeringud neisse kasvasid kümnendiku võrra. Suurem langus iseloomustas aga ehitamist ja rekonstrueerimist.
Kummi- ja plastitööstuses hindasid ettevõtjad tellimuste mahtu veidi kõrgemalt kui 2016. aastal. Eesti Konjunktuuriinstituudi küsitluse põhjal uuritud näitajad siiski oluliselt ei muutunud, samas 2018. aasta alguses olid hinnangud positiivsemad kui aasta varem. Tõusid ootused toodangu mahule jahindadele. Samas esimeste kuude statistika näitas toodangu püsimist eelmise aasta tasemel. Aasta kokkuvõttes võib oodata siiski toodangu mahu suurenemist, kuid kasv jääb tagasihoidlikumaks kui 2017. aastal.
Allikas: https://www.mkm.ee/sites/default/files/majandusulevaade_2017.pdf