MKM majandusülevaade 2019: kummi- ja plasttoodete tootmine

Kummi-ja plastitööstuse tooted on kasutusel paljudes valdkondades, alates toiduainetööstusest (pakendid) ning lõpetades autotööstuse ja ehitusmaterjalitööstusega. Eesti kummi-ja plastitööstuse moodustavad umbes 200 peamiselt väikest ja keskmise suurusega ettevõtet. Suurimad ettevõtted on Pipelife EestiAS (plasttorud), AS Estiko-Plastar (kile ja kilepakendid), OÜ Plasto Aknad.Uksed (plastaknad ja -uksed),Promens AS, Talent Plastics Tallinn AS (plasttooted autotööstusele), Plastone OÜ (plasttooted eri tööstusharudele), AS Reideni plaat (soojustusplaadid), OÜ Westaqua-Invest (veefiltrid), AS Dagöplast (kiletooted), Greiner Packaging AS (plastpakendid), Cipax Eesti AS (plastmahutid), Trelleborg Industrial Products Estonia OÜ (kummi-ja metalldetailid auto-ja masinatööstusele), OÜ Merinvest (kummist o-rõngad, membraanid) ja AS Balteco (plastvannid ja valumarmorist valamud). Suuremad ettevõtted asuvad Tallinnas ja Harjumaal (ligi pool töötajaskonnast), Saaremaal ja Tartumaal (umbes 15% töötajatest), kuid üsna palju töötajaid on ka Ida-Virumaal ja Hiiumaal. Hõivatute arv kummi-ja plastitööstuses tulevikus pigem väheneb. Tootmine muutub keerukamaks ning tööjõumahukamad ülesanded asendatakse masinatööga. Masstootmine on juba osaliselt Eestist välja liikunud, paremad väljavaated on eelkõige paindlikel ja väiksematele partiidele keskendunud ettevõtetel.

Kummi-ja plastitööstuses kasvas toodang ja müük 2019. aastal tagasihoidlikult. Hõivatute arv püsis paigal. Samas ettevõtted investeerisid tugevasti. Ettevõtjate hinnangud tulevikuväljavaadetele olid üsna negatiivsed ka 2020. aasta alguses, samas tootmises see veel ei kajastunud.

Kummi-ja plastitööstuses toodeti 2019. aastal paar protsenti rohkem toodangut kui aasta varem. Müük kasvas veidi kiiremini, seda peamiselt siseturu toel. Ka eksport suurenes, kuid tagasihoidlikumalt. Tootjahinnad oluliselt ei muutunud, kasv piirdus ühe protsendiga. Peamistest eksporditurgudest vähenes eksport Leetu (plastist torude ja voolikute müügi languse tõttu) ja Norrasse (torud ja voolikud, pakendid), valdavalt aga suurenes müük välisturgudele. Rahaliselt kasvas kõige rohkem eksport Lätti, kus kasvu taga olid peamiselt plastist karbid ja pakendid, ja Rootsi, mida toetasid lisaks mitmesugused plastist tooted (täpsemalt määratlemata), plastist korgid, kaaned ja sulgurid ning mööbli või sõidukite furnituur.

Ettevõtlusstatistika põhjal oli hõivatute arv peaaegu sama suur kui aasta varem, samas töötundide arv vähenes ligi 7%. Keskmise palga kasvu (alla 7%) tõttu suurenesid siiski tööjõukulud, kuid kogukulud vähenesid veidi ning kasum suurenes viiendiku võrra. Ka lisandväärtus ning tootlikkuse näitajad paranesid.

Kummi-ja plastitööstuses tehti 2019. aastal suuri investeeringuid. Kuigi lõplik statistika võib tuua korrektuure, siis tõenäoliselt ületati eelneva aasta tase oluliselt. Kapitalimahutusi materiaalsesse põhivarasse suurendati kõigi varaliikide lõikes. Hüppeliselt kasvasid maa ja ehitistega seotud investeeringud. Ka masinaid ja seadmeid soetati rohkem kui eelneval aastal, kuid nende osatähtsus jäi alla poole ehk tavapärasest madalamaks.

Eesti Konjunktuuriinstituudi tööstusbaromeetri kindlustunde indikaator oli kummi-ja plastitööstuses 2019. aastal kehvem kui eelneval paaril aastal. Peamiseks probleemiks oli madal nõudlus. 2020.aasta alguses olid hinnangud jätkuvalt negatiivsed ning koroonakriisi puhkedes halvenes olukord selle taustal pigem tagasihoidlikult. Rohkem oli näha tulevikku suunatud ootuste langust (tellimuste vähenemine, hinnad ja töötajate arv lähikuudel), samas hetkeolukorda iseloomustavad näitajad väga ei muutunud. Ka tootmismaht püsis veel aprillis eelmiste kuude tasemel.

Allikas: https://www.mkm.ee/sites/default/files/majandusulevaade_2019_0.pdf