MKM majandusülevaade 2018: kummi- ja plasttoodete tootmine

Kummi-ja plastitööstuse tooted on kasutusel paljudes valdkondades alates toiduainetööstusest (pakendid) kuni autotööstuse või ehitusmaterjalitööstuseni. Eesti kummi-ja plastitööstuse moodustavad umbes 200 peamiselt väikese ja keskmise suurusega ettevõtet. Suuremateks ettevõteteks on Pipelife Eesti AS (plasttorud), AS Estiko-Plastar (kile ja kilepakendid), AS Plasto (plastaknad), Promens AS, Talent Plastics Tallinn AS (plasttooted autotööstusele), Plastone OÜ (plasttooted erinevatele tööstustele), AS Reideni plaat (soojustusplaadid), OÜ Westaqua-Invest (veefiltrid), AS Dagöplast (kiletooted), Greiner Packaging AS (plastikpakendid), Cipax Eesti AS (plastmahutid), Trelleborg Industrial Products Estonia OÜ (kummi-ja metalldetailid auto-ja masinatööstusele), OÜ Merinvest (kummist o-rõngad, membraanid) ja AS Balteco (plastvannid ja valumarmorist valamud). Suuremad ettevõtted asuvad Tallinnas ja Harjumaal (ligi pool töötajaskonnast), Saaremaal ja Tartumaal (ca15% töötajatest), kuid üsna palju töötajaid on ka Ida-Virumaal ja Hiiumaal. Hõivatute arv kummi-ja plastitööstuses tulevikus pigem väheneb. Tootmine muutub keerukamaks ning tööjõumahukamad tegevused asendatakse masinatega. Masstootmine on juba osaliselt Eestist välja liikunud, paremad väljavaated on eelkõige paindlikel ja väiksematele partiidele keskendunud ettevõtetel.

Kummi-ja plastitööstuse toodang 2018. aastal oluliselt ei muutunud, samas müügi näitajad olid positiivsemad ning ka hõivatute arv suurenes. 2019. aasta alguses halvenesid ettevõtjate hinnangud majandusolukorrale ning väljavaadetele, samas tootmise mahus see ei kajastunud.

Kummi-ja plastitööstuse toodang püsis 2017. aasta tasemel, samas müük suurenes (6%). Müügitulu kasvule aitas osaliselt kaasa hindade kasv tootjahinnad tõusid paari protsendi võrra. Koduturule müüdi veidi rohkem toodangut kui aasta tagasi, kuid ekspordi arengud olid positiivsemad. Ekspordi kasvu taga olid peamiselt plastist torud ja voolikud, plastist tahvlid ja kiled, mööbli või sõidukite furnituur. Languses oli plastist köögi-ja lauanõude eksport. Eksport kasvas peaaegu kõigil suurematel sihtturgudel. Leedu kasvu taga olid peamiselt plastist torud ja voolikud, Lätis lisaks veel plastist karbid ja pakendid.

Mitu aastat püsis hõivatute arv kummi-ja plastitööstuses stabiilsena. 2018. aastal kasvas hõivatute arv aga 7%, töötundide arv veidi enamgi. Palgad kasvasid töötleva tööstuse keskmisega samas tempos. Nende tegurite koosmõjul tõusid tööjõukulud sama palju kui müügitulud, kogukulud aga veelgi kiiremini, mistõttu kogukasum jäi mõnevõrra alla 2017. aasta tasemele. Lisandväärtuse põhised tootlikkuse näitajad alanesid samuti.

Kummi-ja plastitööstuse ettevõtted investeerisid esialgse statistika põhjal 2018.aastal oluliselt rohkem kui eelneval aastal, kuid lõplik statistika võib anda mõnevõrra teistsuguseid hinnanguid. Umbes 60% investeeringutest tehti masinatesse ja seadmetesse, nende mahtkasvas aastaga poole võrra. Teiseks oluliseks kapitalimahutuste kasvu allikaks oli ehitamine ja ehtiste rekonstrueerimine, mille maht enam kui kahekordistus.

Kummi-ja plastitööstuse kindlustunde indikaator püsis 2018.aastal samal tasemel nagu aasta varem. Eesti Konjunktuuriinstituudi andmetel olid nõudluse hinnangud kõrgemad, kuid väljavaateid edaspidiseks hinnati nõrgemalt.

Ettevõtjad tunnetasid suuremat survet müügihindade tõstmiseks, ka tööjõupuudust toodi vastustes rohkem esile. 2019.aasta esimestel kuudel andsid kummi-ja plastitööstuse esindajad negatiivsemaid hinnanguid turuolukorrale kui aasta varem, seda nii nõudluse kui ka töötajate arvu muutuse osas. Samas tööstusstatistika põhjal toodangu maht suurenes, osaliselt oli suhteliselt kiire kasvu taga aastatagune madalam võrdlusbaas.

 

Allikas: https://www.mkm.ee/sites/default/files/majandusulevaade_2018.pdf